Fassaad on kui maja visiitkaart ning selleks, et see püsiks võimalikult esinduslik, peab ka selles eest hoolt kandma. Selgitame välja, mis on fassaadipesu, kuidas seda tegema peaks ning kuidas erineb erinevate fassaadimaterjalide hooldus.
Mis on fassaadipesu?
Fassaadi materjal dikteerib selle, kas pesu peaks ette võtma käsitsi või survepesuriga. Soovituslik on fassaadi pesta iga 5-10 aasta tagant. Fassaadi eest hoolt kandmine ei piirdu vaid selle pesemisega, sinna lisandub ka vajadusel ülevärvimine ning hallituse- ja seentevastase vahendiga materjali immutamine.
Fassaadipesu pole vajalik vaid kena välisilme saavutamiseks. Igasugused seened, mikroorganismid ja hallitus kahjustavad fassaadi, mis võib pikema aja jooksul ka kulmineeruda suuremaks probleemiks. Peale fassaadipesu tulevad nähtavale ka erinevad kahjustused nagu praod või lahti tulnud krohv, millele ei oskaks muidu tähelepanu pöörata. Lisaks kõigele sellele jätab määrdunud fassaad hoolitsemata mulje ning toob alla hoone väärtust.
Millega fassaadi pestakse?
Kõige levinum viis on kasutada survepesurit, kuid sellega tuleb olla ka ettevaatlik, sest liigne surve ei sobi paljudele materjalidele. Osade materjalide puhul nagu klaas, metall ja puit, kasutatakse ka käsitsi pesu. Kõige kindlam on kaasata asjatundja, kes oskab ilma fassaadi kahjustamata tagada parima tulemuse.
Puhastusvahendite valimisel peab olema ettevaatlik, sest liiga tugevad kemikaalid võivad reostada ümbritsevat keskkonda ning pinda kahjustada ja tungida poorsesse materjali. Puhastusvahendi valimisel peaks lähtuma fassaadimaterjalist ning vajadusel konsulteerima müüjaga, kes oskab parima lahenduse pakkuda.
Fassaadipesu peaks ette võtma kevadel või sügisel vähemalt 5 plusskraadiga. Arvestama peaks ka sellega, et fassaad kuivab keskmiselt 2-3 päeva, mille jooksul ei tohiks temperatuur langeda alla nulli. Meeles tasub pidada ka seda, et fassaadipesule järgneb enamasti ka akende puhastamine.
Kuidas pesta erinevaid fassaade?
Kivifassaad on üsna vastupidav ja vajab umbes kord aastas ülevaatamist ning vajadusel määrdunud kohtade kergelt harja ja seebiveega ülepesemist. Kivifasaad on vähenõudlik ning vajab pesu umbes kord 15-20 aasta tagant. Arvestama peab sellega, et vuugid on kivifassaadi puhul kõige nõrgemad kohad ning tasub jälgida, et need oleksid ka peale pesu täidetud.
Krohvfassaadi puhul peab arvestama seda, et enamasti püsib see kena umbes esimesed 5 aastat ning seejärel vajab hooldustöid iga 10-15 aasta tagant. Seda vahemikku ei tohiks kindlasti pikemaks venitada, sest vastasel juhul võivad probleemid süveneda ja fassaad vajada suuremat remontimist. Ka krohvfassaadi võib pesta survepesuriga, kuid vanema krohvi puhul peab olema ettevaatlik ning hoolsalt jälgima ülemineku kohti ning akende ja uste ümbrusi. Krohvfassaadi puhul peab arvestama ka sellega, et söövitavad ja liiga kanged puhastusvahendid ning tugeva harja kasutamine rikuvad pinda. Tasub meeles pidada ka seda, et krohvi on kasulik ka vastavate värvidega katta, sest see pikendab materjali eluiga kuni 20 aastat.
Puitfassaad vajab enim hooldust ning puhastust, kuid õigete töövõtete ja immutusvahenditega, saab pikendadad materjali eluiga ja vähendada hooldustööde vajadust. Puitfassaadil võib kasutada survepesurit, kuid peab olema ettevaatlik ühenduskohtade, akende ja uste läheduses, et vesi ei pääseks liistude alt sisse. Silmas tuleb pidada seda, et vähese hoolduse tulemusena peab pinda töötlema ka mikrofloora vastaste vahenditega ning alles peale seda saab puhastada fassaadi survepesuri ja puhta veega. Selleks, et pind püsiks kaua kena, on soovitatav peale pesu see katta uue värviga.
Hea teada
- Erinevad fassaadimaterjalid vajavad ka erinevat lähenemist
- Krohvfassaadil, vuukide ning liistude läheduses ei tasu kasutada liigset veesurvet
- Puhastusvahendit valides tutvu ka koostisosadega, et see materjali ei söövitaks ega kahjustaks
- Kui fassaad läheb juba paari aastaga räpaseks, võib olla tegemist seene- või hallituse eostega
- Varasema kogemuse puudumisel, kutsu kindlasti appi professionaal, kes tagab kvaliteetse ja kauapüsiva tulemuse