Vundamentides tekkivaid probleeme võib liigitada kolmeks: vajumine, niiskus ja külm. Need võivad üksteist osaliselt mõjutada, näiteks vundamendi vajumine võib olla tingitud pinnase liigniiskusest ja niiskuskahjustused võivad olla halva soojustamise tagajärg.

Vajumine

Kui maapinnas leiavad aset mingisugused muudatused, hakkab vundament suure tõenäosusega vajuma.  Vundamendi ebaühtlast vajumist võivad põhjustada külmakerked, vibratsioon, muutused pinnasevee tasemes ja ka inimkäsi.

Müüritud ja valatud tariandites avalduvad kahjustused peamiselt lõhede tekkena.

Selleks, et vajumist kontrollida tuleb kindlaks teha, kas lõhe on tekkinud vajumise tagajärjel või on see kuivamislõhe. Viimase puhul tekivad praod kohe pärast seina ladumist või valamist selle kuivamise ajal. Need on suhteliselt kitsad ning ei muutu aja jooksul.

Seejärel on vaja kontrollida, kas vajumine kestab või on lõppenud. Selleks tuleb mõne aja jooksul jälgida, kas kahjustus süveneb. Et oleks võimalik täpselt meelde jätta, milline oli kahjustus alguses, tuleb see dokumenteerida (näiteks pildistada või teha joonis). Tasub ka üles kirjutada lõhede või kallete mõõtmed. Kui vaatluse käigus muutusi ei ilmne, on vundamendi vajumine peatunud ja tekkinud kahjustusi võib hakata kõrvaldama.

Juhul, kui vundamendi vajumine kestab, ei ole kahjustuste parandamisel mõtet. Pigem kaasata spetsialist, kes hindab olukorra üle ning vajadusel sekkub.

Vundamendi vajumine

Lõhede parandamine vundamendis

Täida lõhe samalaadse mördi või krohviga, nagu seina puhul enne on kasutatud. Tuleb aga arvestada, et täidetud lõhedest jääb nähtav jälg – keeruline on valmistada õiges värvitoonis ja struktuuriga mörti, et parandused silma ei torkaks.

Küllaltki suurte lõhede korral ei ole mõtet üritada neid mördiga täita. Pealegi võivad kivid müüris olla lahti ja ei jää muud üle, kui väike osa müürist lammutada ja uuesti laduda. Teine võimalus on sarrustada lõhe roostevaba sarrusevõrguga ning osa alusmüürist või fassaadist üle krohvida.

Levinud vundamendi vajumise põhjused

Külm ja tõmbetuul majas võivad tekkida vundamendi vajumisest või lohakusest ja eksimustest maja ehitamisel. Sellisel juhul võivad olla põrandada külmad, välis- ja vaheseinte ääres külm tõmbetuul või äärmuslikel juhtudel isegi veetorustik külmuda.

Lisakas võib kohata kummi kaardunud põrandaid plaatvundamendil, kaldus põrandaid ja viltuseid või ise avanevaid/sulguvaid uksi.

Lisaks inimlikele eksimustele, võib pinnas vundamendi all olla koormuse jaoks liiga nõrk, pinnase niiskustasakaal võib paigast olla või puujuured on kasvanud vundamendi sisse.