Põhk kui ehitusmaterjal

Põhumajad tekitavad tihtipeale eelarvamusi, kuna materjalina on väga tundlik niiskusele ja läheb kergelt hallitama, on tuleohtlik ning närilistele meelis elupaik. Tavaliselt on sellised argumendid piisavad, et põhk kui ehitusmaterjal kõrvale jätta ja valida mõni traditsioonilisem ehitusmaterjal. Aga kui asjasse süveneda ja põhu omadusi kokkupressitud kujul vaadata, on põhust maja sama soojapidav, turvaline ja vastupidav kui mistahes muust ehitusmaterjalist ehitatud maja.

Põhku on ehituses eriti kasulik kasutada piirkondades, kus põhk on jääkprodukt. Talunike seisukohalt laguneb põhk aeglaselt ja seda ei saa kasutada loomasöödana põhu madala toiteväärtuse tõttu, seetõttu põletatakse seda maailmas suurtes kogustes. Põletusprotsessi käigus vabaneb suures koguses süsinikdioksiidi ja väikseid tahkeid osakesi. See põhjustab kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri ja õhukvaliteedi langust.

Kui kasutada põhku põletamise asemel hoonete ehitamisel, saaks vähendada CO₂ kogust võrreldes tavalise hoone elutsükli hinnangus ligikaudu 30% aastas. Lisaks saaksid põhumajad vähendada metsade raie koormust piirkondades kus metsa on vähe ja taastumise protsess aeglane. Kasutades sellistes piirkondades põhku ehituseks, vähendaks see negatiivset mõju oluliselt kohalikule loodusele.

Jääkproduktist uus ehitusmaterjal

Tänapäeva ehitustegevus mõjutab oluliselt ümbritsevat keskkonda ja jätab üha suurema jälje loodusesse. Sellepärast on hakatud ehitusmaterjalide tootmise sektoris üha rohkem otsima võimalusi loodussäästvate ehitusmaterjalide kasutamiseks, mis on alternatiiviks tööstuslikult toodetud ehitusmaterjalidele. Tänu energiatõhususe nõuete karmistumisele suureneb vajadus energiaefektiivsete hoonete järele. Üheks lahenduseks on kasutada looduslikke ehitusmaterjale energiatõhusate hoonete ehituses, saades seeläbi väiksema CO₂ emisiooni mõju keskkonnale.

Põhk on laialt levinud kõrvalprodukt põllumajanduses, mis on kiirelt taastuv põllumajandus saadus võrreldes näiteks metsaga, mille uuendamiseks kulub aastakümneid, või kipsplaadi ja betooniga, mida ei saa taaskasutada efektiivselt.

Põhku on ehituses eriti kasulik kasutada piirkondades, kus põhk on jääkprodukt. Talunike seisukohalt laguneb põhk aeglaselt ja seda ei saa kasutada loomasöödana põhu madala toiteväärtuse tõttu, seetõttu põletatakse seda maailmas suurtes kogustes. Põletusprotsessi käigus vabaneb suures koguses süsinikdioksiidi ja väikseid tahkeid osakesi. See põhjustab kasvuhoonegaaside paiskamist atmosfääri ja õhukvaliteedi langust. Loe ka teiste keskkonnasõbralike materjalide nagu kanep, pilliroog ja kork kohta Duuabl blogist. 

Põhu tuleohutus

Põhk tundub esmapilgul väga tuleohtlik materjal ja ta ongi seda, lahtisel kujul. Kokkusurutud põhk on aga tihe ja ei sütti kergelt. Põhjus peitub selles, et kokkupressitud põhuosakeste vahelised õhuvahed muutuvad nii väikeseks, et materjal enam lahtise leegiga iseseisvalt ei põle, kuna puudub hapniku juurdepääs.

Näiteks isegi kui põhupakkidest tehtud seina krohvikiht mõraneb ja leegid pääsevad põhuni, siis söestub vaid esimene kiht ja edasiseks põlenguks pole piisavalt hapniku.

Näriliste oht

Põhk koosneb teravilja vartest ja erinevalt näiteks heinast ei sisalda see närilistele meelepärast toitu, kuna seemned on eemaldatud. Lisaks kaetakse seinad mõlemalt poolt krohvi kihiga mis takistab sammuti näriliste tungimist konstruktsioonidesse. Lisaks saab täiendavate meetmetena konstruktsioone kaitsta peenest traadist võrguga ennem krohvi paigaldamist.

Põhuplaadi puhul on põhk termiliselt töödeldud ja seetõttu puudub närilistel huvi seda süüa, sest nad ei saa aru et tegemist on põhuga. Seega on näriliste risk sama suur kui mis tahes teise tööstuslikult valmistatud soojustusmaterjalide puhul.

Miks valida põhuplaat?

Põhuplaat on looduslik ehituses kasutatav plaatmaterjal, mis koosneb ekstudeeritud põhust, millele on liimitud otstesse, servadesse ja mõlemale küljele taaskasutatud paber. Põhuplaat tagab hoones väga hea mikrokliima (niiskusliku ja soojusliku mugavuse) ja hea helipidavuse. Plaat on struktuurilt tihe ja tugev materjal. Seinas olevale plaadile saab mööbli-, pildid-, seadmed jms kinnitada tüübleid kasutamata, sarnaselt puidule. Toode sobib kohtadesse, kus puudub vahetu kestev kokkupuude veega. Põhuplaadist ehitatakse nii hoone sise- kui välisseinu, põrandaid, lagesid ja karniise.

Põhuplaat sobib samuti väga hästi vanade ja uute hoonete lisasoojustamiseks. Materjal töötab hästi koos puiduga, paigaldusel ei kasutata konstruktsioonides aurutõket, seega sein on veeauru difusioonile avatud ja saab alati välja kuivada ja tagatakse ruumide hea sisekliima.

Tänu plaadi tugevale struktuurile on sellest lihtne ehitada isekandvaid seinakonstruktsioone, saades kiiresti ja kvaliteetselt viimistletava seinapinna. Lisaks on plaadiga võimalus luua omapäraseid disainilahendusi, kui papp lihvida või plaat keskelt kogu tasapinna ulatuses pooleks saagida.

Plaadi struktuur ja suur mass annab hea müratakistuse, mille tõttu leiab plaat kasutust seinte heliisoleerimisel ja helistuudiote ehitamisel. Hea niiskusregulatsioon, mis tagab ruumides stabiilse õhuniiskuse ehk niiskemal perioodil imab plaat üleliigset õhuniiskust endasse ja kuivemal ajal eraldub see taas ruumi. Lisaks ei teki materjali kuivamisel õhku läbilaskvaid pragusid.

Kasutatud materjal: Ekopanely põhuplaatide mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste uurimine / Eesti Maaülikool.