Ehitusplatsile jõudnud materjalide tootmiseks kasutatakse väga erinevaid meetodeid. Mõne materjali tootmine on äärmiselt energiamahukas (näiteks tsement), kuid teiste materjalide saamiseks kulub energiat küllaltki vähe. Keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid, mida käsitleme on kanep, pilliroog, põhk ja kork.
Keskkonnale avaldatav mõju ei kao aga koos ehituse või remondi lõpuga. Materjalide õige valik võib parandada ruumide mikrokliimat, näiteks aidates kaasa õhu niiskuse reguleerimisele või vältides teatud ainete eraldumist. Peale selle on keskkonda mõjutavaks teguriks ka hoone komponentide vastupidavus. Kui kasutatakse materjale, mis peavad kauem vastu ja mida tuleb harvem parandada või välja vahetada, siis on vähem vaja ka uusi materjale. Nii säästetakse raha ja hoitakse keskkonda.
Kanepist soojustusmaterjalid
Kanepit on võimalik kasvatada peaaegu igas Euroopa piirkonnas (k.a Eestis). Kanepit kasutatakse laialdaselt nii tööstus- kui tarbetoodete tegemiseks. Nimetades mõned otstarbed: nöör, riided, toit, paber, plastik, biokütus, õlivärvid, kreemides niisutava ainena ja plastikute tegemiseks. Kanep on üsna vähenõudlik ning kohaliku tootena võimaldab kanep vähendada transpordikulusid.
Klaaskiu, kanepikiu ja hariliku lina segu kasutatakse aastast 2002 ka auto komposiitpaneelide valmistamiseks. Näiteks, C-klassi Mercedes sisaldab kuni 20kg kanepit igas autos. Kanepi kiudu saab kasutada lisandina termoplastides, termoreaktiivides ja biolagunevates plastikutes.
Kanepit saab soojustusmaterjalina kasutada puittalatarindites, sarikate vahel, ripplae ja selle kohal oleva kandetarindi vahel ning välisseinte siseküljel. Kanepit müüakse kas kiudplaatide või villakuna ja on saadaval ka lahtiste kiududena.
Nipp: Lahtised kanepikiud lase seinakonstruktsiooni puhuda asjakohase kogemusega ettevõttel või eksperdil, sest kanepikiudude käsitsemisel tekib rohkesti tolmu.
Nipp: Kontrolli, kas kanepikiududesse on lisatud polüestrist tugikiudu. Nende tugikiudude olemasolul, pole võimalik soojustust demonteerimise järel kompostida.
Kanepist kergploki omadused (Hempcrete)
Kanepilubjasegu kasutamine ehituses kasvab, kuna materjali eeliseid on paremini teada. Need eelised on järgmised:
- Lihtsustatud ehitamise profiil. Kõige väiksemas olekus koosneb kanepilubi kolmest kihist: esmane kiht, kanepilubi ja krohv (kips). Võrreldes teiste ehitamismeetoditega ei ole vaja kanepilubja korral kasutada membraane, linte, õõnsuseid või kipsplaate.
- Sobilikud hüdrotermilised omadused. Tänu materjali eriti poorsele struktuurile, kus nii kanepiluu ja sideaine annavad sellele kergele materjalile omaduse säilitada siseruumi jahena, kui õues on palav ja vastupidi, kuna soojusülekanded toimuvad 12 tunnise viivisega. See omadus vähendab energiakulud reaalajas nii era-, kui ärikinnisvara omanikel.
- Vahendatud ökoloogiline jalajälg. Nagu kõik taimed, seob kanep süsinikoksiidi (CO2) oma kasvu ajal, fotosünteesi tulemusena. Pärast karboniseerimist, saab kanepilupja on turustada nagu parema ökoloogilise jalajäljega materjali. Kanepilubja kasutamine ehituskonstruktsioonides otseselt asendab kõrge energiaga ja naftakeemia materjale, selliseid nagu betoon, põletatud savist telliseid ning vahtisolatsiooni tooteid.
- Õhutihedus. Tooted on õhutihedad, kuid hingavad ja paindlikud. Kanepilubja konstruktsioon tagab ühtlase ja monoliitse isoleerimiskihi välisvihmakatte ja siseruumiseina viimistluse vahel.
- Tulekindlus ja vastupidavus. Lubi sideaine on väga aluseline, annab head kaitset seente ja putukate vastu kanepiluule ja puidukonstruktsioonile, mille ümbritseb kanepilubi. Samadel põhjustel on kanepilubjal enam kui piisavad tulepüsivuse omadused. Sideaine kaitseb kanepiluud ja võimalikke puidukonstruktsioone kogu mahu ulatuses.
Põhk – vajab kannatlikkust
Põhk on kiudmaterjal, mida saadakse looduslikult kuivatatud teraviljataimedest või muudest kiutaimedest. See on kerge materjal, mis on olemas põhimõtteliselt kõikjal Euroopas. Seega on põhk materjal, mille transportimiseks läheb taas vaja minimaalselt energiat.
Põhk sobib soojustusmaterjaliks hoone väliskihis, alusplaadis või sarikate vahel. Tänapäeval on populaarsemaks muutumas ka põhupallidest majad. Sellised põhumajad on väliselt väga nunnud ja inimsõbraliku sisekliimaga. Lisaks on materjali hind üsna tagasihoidlik, kui kasutada kohalikke materjale.
Käsitööna on valminud põhumaju mitmel pool Eestis. Küllap on kõige tuntum neist Põhuteater, mis rajati Teater NO99 initsiatiivil kultuuripealinna programmi raames pooleks aastaks Tallinna Rannamäele.
Tuleb siiski märkida, et põhk ei ole sobiv materjal majade masstootmise ja ehituse industrialiseerimise korral. Põhu kasutamine on väga aja- ja tööjõumahukas. Põhk on huvitav valikuvõimalus neile, kes on nõus oma tulevase kodu rajamisel palju tööd ise ära tegema.
Pilliroog
Eestis looduslikult kasvav pilliroog on hinnaline ehitusmaterjal. Pilliroost valmistatakse ka rooplaate ja roomatte. Pillirooplaat on heli ja soojust isoleeriv jäik ehitusplaat, mis on valmistatud kokkupressitud pilliroost. Pillirooplaate kasutatakse soojustamiseks ning ka sisetöödel krohvialuseks plaadiks.
Ehitusmeistrid on juba sajandeid valmistanud pilliroost katuseid, mis peavad vastu nii lumele kui vihmale. Pilliroost katuse omamine nii rehielamul kui uusehitisel kui auasjaks – nii säilitatakse kohalikku eripära. Rookatus mitte ei pea ainult vett ja tuult vaid toimib ka loodusliku isolatsioonina, tagades ruumile loomuliku õhuniiskuse.
Kindlasti tuleb pilliroost katuse rajamisel tähelepanu pöörata roo kvaliteedile. Kuna tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, on ka selle kvaliteet kõikuv. Roo kvaliteet on otseses seoses katuse elueaga, mis võib ulatuda isegi 100 aastani.
Kork – vastupidavust näitab iga veinipudel
Kork on looduslik taastuv tooraine, mida saadakse korgipuu koorest. Ehitusmaterjalina kasutatakse pudelikorkide valmistamise tootmisjääki. Korki saab kasutada nii põrandakattematerjalina kui ka soojustusmaterjalina, kas granuleerituna või vahtgraanulitena.
Korgipuu koorest on võimalik tellida põrandaplaate, seinapaneele, põranda alusmaterjale, isolatsiooniplaate ja fassaadimaterjale. Põrandakatteks kasutatakse korki kas plaatidena või parketina – see on põrand, mis jalgadele tundub pehme ja soe.
Korgist tooteid iseloomustab kergus, madal tihedus, elastsus ja niiskuskindlus. Isoleerivad ja tulekindlad omadused ning kõrge vastupidavus kulumisele. Samuti on tooted biolagunevad.
Korgi suurim keskkonnamõju tuleneb tema transpordist, kuna suurimad korgitamme metsad on Portugalis. Portugal on vaieldamatu korgitamme kodu ja seal toodetud korgi hulk on pool maailma toodangust.
See maja on roheline
Keskkonnasõbralikule majale mõeldes meenuvad paljudele inimestele esimesena värvid. Tuleb siiski arvestada, et värvid mõjutavad hoonete üldist ökoloogilisust üsna vähe. Värvid koosnevad peamiselt nelja liiki koostisainetest: pigmendid, täitematerjalid, lahustid ja lisandid.
Täitematerjalid valmistatakse tavaliselt kivist ja need ei põhjusta keskkonnaprobleeme.
Pigmendid võivad olla orgaanilised (valmistatud naftatoodetest) või mineraalsed (metalliühendid). Orgaaniliste pigmentide tootmine on tavaliselt energia- ja materjalimahukas. Mineraalsete pigmentide valmistamisel kasutatakse sageli kangeid happeid, mille taaskasutusprotsess on energiamahukas.
Lahustid on tavaliselt orgaanilised ained, mis on enamikel juhtudel süüdi siseõhu saastumises ja spetsiifilise värvilõhna tekkes.
Lisandid on kõik muu, mis värvi koostisesse kuulub. Need võivad olla täiesti kahjutud ained, kuid ka väga kahjulikud mürgised ained, näiteks kuivatusained (nn sikatiivid).