Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad ehitusjäätmed 35% Euroopa jäätmete kogumahust, mis tähendab, et ehitussektor on üks Euroopa suurimaid jäätmete tekitajaid. Mis on ringmajandus, mis on tema roll ehitussektoris ja kuidas erinev plaaniline taaskasutus isetekkistest ringmajanduslikest protsessidest?

Mis on ringmajandus?

Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille eesmärgiks on raiskamist vältides säilitada toodete, materjalide ning nende komponentide väärtus. Ringmajandusmudeli puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua.

Praktikas tähendab see, et jäätmeid vähendatakse nii palju kui võimalik. Kui toote kasutusaeg lõppeb, jäetakse toote koostisosad võimaluse korral majandusse ringlema. See eristab ringmajandust traditsioonilisest nn lineaarsest majandusmudelist, mis toimib nii, et toorainest valmistatakse toode ja tarbija viskab selle pärast kasutamist ära.

Ringmajandus ehitussektoris

Ringmajandus on üsna uus termin, mis ei ole veel jõudnud ehitusplatsidel igapäevasesse kõnepruuki. Teadlikkuse puudujääkidele vaatamata võib juba tänasel päeval kohata Eesti ehitusplatsidel ringmajanduslikke ilminguid, mida saab nende tekkimise iseloomu põhjal jagada kaheks:

      1.  plaaniline taaskasutus
      2.  isetekkelised ringmajanduslikud protsessid

Plaaniline taaskasutus

Plaanilise taaskasutuse puhul on tegu ettekavatsetud ehitustööde osaga, millega on üldjuhul arvestatud juba projekteerimise faasis.

Materjalide taaskasutamise võimalusi arvestatakse vägagi teadlikult lammutustööde planeerimisel. Levinud praktika on lammutustöödest tekkiva kivi- ja betoonmaterjalide purustamine vastavate seadmetega ning taaskasutamine samal objektil näiteks teede või vundamentide aluste ehitusel. Betoonmaterjali purustamisel sorteeritakse sarrusmetall kivipuru seest välja ning suunatakse ümbertöötlemisse. Objektisisestest töödest üle jäävad kivimaterjalid suunatakse tavaliselt kogumisplatsile või võimaluse korral mõnele lähedalasuvale objektile.

Taaskasutamine planeeritud meetmena on laialt kasutuses rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde käigus, kus vanamaterjal on määrava tähtsusega ajaloolise ilme säilimise huvides. Tihtipeale on kaitsealuste hoonete renoveerimistöödel ehitusdetailide asendamine keeruline nende kordumatu kunstilise või kultuuriloolise väärtuse tõttu – asendusmaterjali leidmiseks on sellistel juhtudel vajalik põhjalik koostöö Muinsuskaitseametiga. Vanade hoonete renoveerimisel kehtivad jäätmekäitluses samad reeglid nagu igal teisel objektil – jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda, põhjustamata ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele.

Majanduslikust vaatepunktist lähtudes on eraldi teema ehitustöödest järgi jäävad metallijäätmed, mis on selge kokkuostu huviga materjal. Betoonitööde ja metallkonstruktsioonide montaažitöödega tegelevad alltöövõtjad hoolitsevad tavaliselt jäätmete utiliseerimise eest ise, sest on huvitatud sellest saadavast tulust. Valdavalt kogutakse materjal objektilt kokku kogumisplatsile ja viiakse objekti lõppedes ära vanametalli kokkuostupunkti.

Isetekkelised ringmajanduslikud protsessid

Isetekkeliste ringmajanduslike protsesside all peetakse silmas tegevusi, mis on valdavalt objektil tehtud suusõnaliste kokkulepete alusel ning nende planeerimine ning läbiviimine ei ole tõendatav. Antud kategooriasse kuuluvad näiteks objekti töödest järgi jäävate materjalide loovutamine alltöövõtjatele või soovi avaldavatele eraisikutele. Valdavalt on tegu spontaansete tegevuste või kokkulepetega, mida korraldatakse vajaduspõhiselt objekti töö käigus.

Isetekkelised ringmajanduslikud protsessid on ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt vastuolulise koosseisuga. Positiivsest küljest vaadatuna on ringmajanduse tingimused täidetud – materjal võetakse töötlemata kujul uuesti kasutusele ning välditakse ressursside raiskamist.

Vastuolu põhjustav aspekt on materjali kadumine ametlikust arvepidamisest ning järelevalve puudumine sellega tehtavate easiste tegevuste üle. Halvimate stsenaariumide korral võetakse materjal ebasihtotstarbeliselt kasutusele või jääb seisma ning hakkab keskkonda reostama.

Ehitusettevõtte roll ringmajanduses

Üheks abstraktseks, kuid määravaks komponendiks ressursside juhtimisel, on objekti töid juhtiv personal ning nende hõivatus ja isiklikud väärtushinnangud. Tihtipeale määravad aeg ning objektijuhi viitsimine, millisel määral materjale taaskasutatakse ning kui suuri nõudmisi esitatakse ressurssidega ümberkäimisel kokkuhoiule.

Ehitusettevõtte roll ringmajanduse toimimiseks on ressursikasutuse eesmärkide raamistiku loomine, julgem katsetamine innovaatiliste juhtimismeetodite ning tehnoloogiatega, klientide ja koostööpartnerite teadlikkuse tõstmine ning jäätmete sorteerimise julgustamine.

Ehitusettevõtete jaoks saab tulevikus kindlasti olema olulisem ressursside suurem väärtustamine. Ringmajanduse mudelis on lisaks materjalidele mõõdetavad väärtused ka energiakasutus, aeg ning loodav toode koos oma tarbimisringidega. Ehitussektoris on juba toimumas nihe muutuste suunas, kuid lihtsalt ettevõtte juhtkonna entusiasmist ei piisa, vajalik on sama mõtteviisi edasiandmine ka ehitusplatsil reaalselt töötavatele inimestele.

Võta ühendust kogenud Handiese ehitusprojektijuhiga: