Ehitussektor tarbib ligi 40% kogu energiavajadusest Euroopa Liidus ja ühtlasi põhjustab suure osa kasvuhoonegaaside emissioonist. Samas on ehitussektoris suur potentsiaal energia säästmiseks, ehitades uusi liginullenergiahooneid ja renoveerides olemasolevaid hooneid, mis tarbivad vähem energiat. Mis on energiatõhusus, mis mõjutab hoone energiatõhususarvu ja mida pidada kodu renoveerimisel silmas?
Mis on energiatõhususarv?
Hoonete energiatõhusust väljendatakse energiatõhususarvuga, mis kirjeldab hoone summaarset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Veel planeerimisjärgus olevate hoonete energiatõhususe iseloomustamiseks kasutatakse energiatõhususarvu (ETA).
Kaalutud energiaerikasutus ehk KEK on hoone aastane energiakasutus kilovatt-tundides köetava pinna ruutmeetri kohta, mis on läbi korrutatud energiakandjate kaalumisteguritega. Kaalutud energiaerikasutuse arvutust kasutatakse olemasolevate hoonete energiatõhususe tõendamisel.
Väikeelamu energiatõhususarvu ja kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala. Allikas: Riigiteataja
Energiatõhusus ei tähenda ainult madalat küttekulu, vaid ka madalat energiakasutust hoone valgustuseks, ventilatsiooniks ja muudeks tehnolahendusteks.
Energiamärgis võimaldab võrrelda hoone energiatarvet teiste sarnaste hoonete omaga ja aidata nii kinnisvara soetamisel valida energiasäästlikuma varianti. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on teoorias ka tuleviku-energiaarved. Kõige säästlikumad on A-klassi hooned ja kõige rohkem kulutavad energiat H-klassi märgise saanud hooned.
Hoone energiatõhusust mõjutavad erinevad tegurid. Kõrge energiatõhususe saavutamiseks on oluline hea välispiirete soojapidavus, mis takistab soojusenergia hoonest vabanemist. Olulist osa omab ruumide hea õhuvahetus ja efektiivne ventilatsioonisüsteem.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga koostasid eestikeelse väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori.
Liginullenergiahoone ehk A-klassi hoone
Hoone energiatõhususe tase „Liginullenergiahoone“ ehk energiamärgise A-klass tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone
Liginullenergia tasemele jõudmisel on oluline osa taastuvenergia tootmisel. Taastuvenergiaallikana kasutatakse tavaliselt kas tuult, päikest või vett, millest omakorda toodetakse elektri- või soojusenergiat.
Energia ammutamiseks saab kasutada päikesekollektoreid, millega toodetaks soojusenergiat ja päikesepaneele elektrienergia tootmiseks. Päikesekollektoreid ei saa Eestis kasutada põhilise hoone kütteallikana, sest päikesekiirgus ja küttevajadus on omavahel vastupidised – talvel on küttevajadus suur aga päikesekiirgus väike ning suvel on seis vastupidine.
Päikesepaneelide tootlikus vähendab suurel määral kui päikesekiirgust varjab kasvõi osaliselt mõni objekt. Samuti vähendab tootlust paneelide ülekuumenemine ja vajalik on paneele jahutada loomuliku tuulutuse teel. Lisaks vähendab PV-paneelide tootlikkust paneeli pinna saastumine ja eluaja jooksul väheneb paneeli elektritoodang kuni 20%. Sellegipoolest on tegu ühe rohkem levinud taastuvenergia tootmise viisiga.
Madalenergiahoone ehk B-klassi hoone
Madalenergiahoone on samuti energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, kuid madalenergiahoone puhul ei eeldata lokaalset taastuvenergia tootmist.
Korterelamu puhul tähendaks see energiatõhususarvu 125, kontorihoone puhul 130, kaubandushoone puhul aga 190 kWh/(m²a).
Korterelamu energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi skaala. Allikas: Riigiteataja
Nõuded renoveeritavatele liginullenergihoonetele
Eestis on hoone olulise rekonstrueerimisel sätestatud energiatõhususe piirmääraks energiamärgise C-klass ja hoone uuendamisel liginullenergiahooneks peab hoone vastama samadele energiatõhususe nõuetele kui uusehitis.
Väikeelamute osas oli peamine soovitus renoveerimisel küttesüsteemi uuendamine – pelletikatlaga, õhk-vesi soojuspumbaga või maasoojuspumbaga. See toob kaasa suurima energiakulu vähenemise.
Ajavahemikus 1970 – 1990. aastal ehitatud hoonete puhul olid kõige kuluoptimaalsemad lahendused:
- akende vahetamine,
- õhk-vesi soojuspumba kasutusele võtmine,
- välisseinte soojutamine mineraalvillaga 300 mm
- põranda soojutamine 100 mm.
Kui kasutakse pelletikatelt on soovitatud välisseinte soojustus 200 mm ja samaks jäävad ka soojustusekihid maasoojuspumpa kasutades. Sellesse ajajärku jäävate hoonete puhul on tehnosüsteemide uuendamine või rajamine enamjaolt kulutõhusad lahendused.
Ehituse programm aastateks 2022-2025
Ehituse programmis keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike eelduste loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust suurendavate meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et luua ja säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, tagada otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks ja ohutuks ehitustegevuseks, mis ühtlasi ja tervikuna toetab Eesti majanduskasvu.
Liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele vastavaid eluruume on Eestis vähem kui 1 %. Eesmärk on, et aastaks 2050 vastab Eesti elamufondist kolmandik liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele ja hoonete sisekliima kehtivatele standarditele.
Üheks täiendavaks eesmärgiks on ehitusvaldkonna ringmajanduse ja keskkonnajalajälje olukorra parandamine, sealhulgas võimaluste loomine ehitise eluringi keskkonnamõju mõõtmiseks, arvutustööriistade ja -juhiste koostamine ning vajadusel vastavate nõuete kehtestamine
Sealhulgas valmib ja rakendatakse e-ehituse platvorm, mis toob kasutajale ühte kohta ehitisregistri, loodava planeeringute registri ja muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud olulised infosüsteemid ning ehitisregistrist arendatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitisega seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Rohkem infot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehituse programmist.